Biogaasi kasutamise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Projekti W-Fuel viiendas tööpaketis (WP5) koondatakse eelnevate tööpakettide tulemused ning hinnatakse biogaasi tootmise ja kasutamise majanduslikku ja keskkonnamõju... Loe edasi

Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähenemist ja kulude kokkuhoidu toidujäätmete vältimise tulemusena projekti W-Fuel Eesti sihtpiirkondades (Harjumaal ja... Loe edasi

Rahvusvaheline seminar metaankütustest transpordis Rahvusvaheline seminar „Metaankütused transpordis – Läänemere regiooni kompetentsid ja Eesti aregund“ toimus 6. detsembril 2011 Tallinnas Rahvusraamatukogus.... Loe edasi

Kuva kõik



5.3.2012

Biogaasi kasutamise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis

Projekti W-Fuel viiendas tööpaketis (WP5) koondatakse eelnevate tööpakettide tulemused ning hinnatakse biogaasi tootmise ja kasutamise majanduslikku ja keskkonnamõju Eesti sihtpiirkondades – Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Sellel eesmärgil võrreldakse baas- ehk nn BAU (business as usual) stsenaariumi, mis kajastab biogaasi kasutamist praegusel viisil (arvestades sh ka juba varem kavandatud muutusi) kahe alternatiivse stsenaariumiga (B1 ja B2) aastal 2020. Stsenaarium B1 näeb ette biogaasi laialdasemat tootmist ja selle kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks koostootmisre˛iimil, stsenaarium B2 aga eeldab biogaasi puhastamist biometaaniks, st maagaasi kvaliteedini kasutamiseks transpordikütusena. Allpool esitatud esialgsed tulemused on saadud Harjumaal tehtud juhtumiuuringu põhjal (näitlik biogaasijaam Hinnu seafarmi juures).


Joonis 1. Biogaasi kasutamise baas-stsenaarium (BAU), kasutamine koostootmisjaamas (B1) ja transpordikütusena (B2) aastal 2020.

Vaadeldavate biogaasi kasutamise stsenaariumite (B1 ja B2) põhimõtteline kirjeldus on järgmine. Mõlema stsenaariumi puhul kasutatakse peamiste substraatidena sõnnikut, rohtset biomassi, reoveesetteid ja tapamaja jäätmeid. Substraate hoitakse hapnikuvabas (anaeroobses) kääritis, kuni nad lagunevad ja tekib toores biogaas. Kui järelejääv digestaat (käärimisjääk) on nõutava kvaliteediga, võib seda kasutada väetisena, mis asendab praegust sõnnikukasutust.

Toores biogaas suunatakse kas elektri ja soojuse koostootmisjaama (stsenaarium B1) või puhastatakse biometaaniks (stsenaarium B2). Koostootmisjaamas toodetud elekter (B1) müüakse elektrivõrku ja soojus kasutatakse ära kohalikus kaugküttevõrgus. Puhastatud biogaas (B2) suunatakse gaasitanklasse müügiks transpordikütusena. Alternatiivse võimalusena võib puhastatud biogaasi (B2) juhtida ka maagaasivõrku.
Käärimisprotsessi hoolikas juhtimine, digestaadi keskkonnasõbralik käitlemine hoidlas ja edasisel kasutamisel annavad potentsiaalselt väiksema kliimamõju kui kääritamata sõnniku käitlemine. Lisaks lõhnab digestaat oluliselt vähem ja kääritatud sõnnik sisaldab rohkem lämmastikku, mida taimed saavad omastada. Suurem hoolsus väetamisel vähendab oluliselt lämmastiku leket pinnavette.

Esialgsed tulemused näitavad, et keskkonnamõju hindamine on väga tundlik baas-stsenaariumi elektritootmise eelduste osas. Nimelt annab biogaas, mis asendab ühe kWh keskmises Eesti elektritootmise ”portfellis” (kus põlevkivi osakaal on tänaseks vähenenud 87%-ni) suurema emissioonide kokkuhoiu kui üks kWh biogaasist saadavat energiat, mida kasutatakse transpordikütusena. Aga kui biogaas asendaks nn piirelektrit , mida Eestis tõenäoliselt toodetaks maagaasist – on tulemus vastupidine. Keskkonnamõjud on üle viidud rahalistele väärtustele, kasutades Eesti jaoks tuletatud väliskulusid, mis on arvutatud europrojekti HEATCO (http://heatco.ier.uni-stuttgart.de/) raames, vt joonis 2.

Joonis 2. Väliskulude kokkuhoid stsenaariumite B1 ja B2 korral (baas-stsenaariumiga võrreldes) Harjumaa juhtumiuuringus aastal 2020.
Saadud tulemusi mõjutab ka EL kasvuhoonegaaside (KHG) lubatud heitkogustega kauplemise skeem (EU-ETS), mis ühtlasi arvestab elektri tootmist põlevkivielektrijaamades. Kui need elektrijaamad vähendavad CO2 heitkoguseid, võivad nad müüa oma lubatud heitkoguseid teistele kauplemisskeemis osalejatele, kes siis võivad oma CO2 heitkoguseid (emissioone) selle võrra suurendada. See on võimalik, kuna KHG lubatud heitkogustega kauplemise skeemis on fikseeritud ülempiir CO2 emissioonidele. Arvestades KHG lubatud heitkogustega kauplemise skeemi mõju, annab biogaasi kasutamine transpordikütusena suurema keskkonnaseisundi paranemise kui biogaasist elektri tootmine.

Majandusliku mõju hindamise esialgsed tulemused näitavad, et biogaasi tootmine on sotsiaalselt tulus. Saadud tulemused võimaldavad ka väita, et ühiskonnale tervikuna annab biogaasist transpordikütuse tootmine suuremat kasu kui elektri ja soojuse tootmine. Konkreetse ettevõtte – biogaasi tootja tasandil on tulemus siiski vastupidine. Elektri ja soojuse koostootmisjaama investeeringu kulu on väiksem kui biogaasi puhastusseadmetel. Lisaks, arvestades praegust toetussüsteemi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile (nn soodustariife – feed-in tariffs), on eeldatav tulu elektri ja soojuse müügist suurem kui biometaani müügist transpordikütusena. Samal ajal on biometaani tootmine transpordikütuseks Eestis alles väga uus ja arenev valdkond, mis vajab nii tehniliste standardite väljatöötamist kui ka rahaliste toetussüsteemide ülevaatamist kõrvaldamaks praegused ebakõlad erinevate taastuvenergia liikide edendamisel.


Tagasi
  MTT W-Fuel -projekti
Kotieläintuotannon tutkimus
H-talo
31600 Jokioinen
mp 040 352 9741

MTT W-Fuel project
Animal Production Research
31600 Jokioinen, Finland
mp  +358 40 352 9741