Biogaasi kasutamise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Projekti W-Fuel viiendas tööpaketis (WP5) koondatakse eelnevate tööpakettide tulemused ning hinnatakse biogaasi tootmise ja kasutamise majanduslikku ja keskkonnamõju... Loe edasi

Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähenemist ja kulude kokkuhoidu toidujäätmete vältimise tulemusena projekti W-Fuel Eesti sihtpiirkondades (Harjumaal ja... Loe edasi

Rahvusvaheline seminar metaankütustest transpordis Rahvusvaheline seminar „Metaankütused transpordis – Läänemere regiooni kompetentsid ja Eesti aregund“ toimus 6. detsembril 2011 Tallinnas Rahvusraamatukogus.... Loe edasi

Kuva kõik



5.3.2012

Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis

Kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähenemist ja kulude kokkuhoidu toidujäätmete vältimise tulemusena projekti W-Fuel Eesti sihtpiirkondades (Harjumaal ja Lääne-Virumaal) hinnati Soome andmete põhjal saadud tulemusi üldistades. See analüüs viidi läbi Nea Teerioja poolt Helsingi Piirkonna Keskkonnateenistusest (HSY) koostöös Eesti projektipartneritega ja arvestades tööpaketi WP2 (Biojäätmete ja reoveesette tekke vältimine) tulemusi Eestis. Töös kasutatud üldistava lähenemise tõttu saab artiklis toodud tulemusi arvestada ligikaudsete (suunavate) hinnangutena.
Kõik analüüsis kasutatud põhinäitajad sõltuvad olulisel määral biojäätmete koostisest vaatlusaluses riigis. Tuleb märkida, et vastavate Eestis tehtud uuringute tulemustel on selle analüüsi oluline eeldus – toidujäätmete osakaal biojäätmetes Eestis üsna lähedane Soome näitajale (samuti 80% piires).
KHG emissioonide vähenemine välditud toidujäätmete koguse kohta sõltub ka riigi põllumajanduse struktuurist ja impordist, sisaldades kogu elutsükli vältel tekkinud emissioone. Kulude kokkuhoid toidujäätmete vältimisel sõltub peamiselt riigi hinnatasemest ja on arvutatud jäätmetekitaja seisukohalt lähtudes. Seal on arvestatud toiduainete ostmise ja käitlemise kulusid (nt transpordile, ladustamisele, toiduvalmistamisele) ning jäätmetasusid.
Tööpaketi WP2 täitmisel Eestis viidi keskkonna- ja majandusliku mõju analüüs läbi kolme jäätmevältimise stsenaariumi B1, B2 ja B3 alusel, mida võrreldi baas-stsenaariumiga A (nn BAU – business as usual), mille puhul jäätmevältimist aastaks 2020 ei edendata. Stsenaariumite kirjeldused on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Võrreldavad stsenaariumid

Keskkonnamõju analüüsil kasutati otseselt Soome emissioonide vähenemise näitaja väärtust (4,6 tCO2eq/t). Majandusliku mõju analüüsil aga arvestati Eesti madalamat hinnataset – eeldati, et aastal 2020 moodustab hinnatase Eestis ca 75% Soome hinnatasemest (Kiander, 2012). Analüüsi tulemused Eesti sihtpiirkondade kohta on toodud tabelites 2 ja 3.
Tabelis 2 toodud tulemused näitavad, et sõltuvalt toidujäätmete vältimise eesmärkide saavutamise tasemest 2020. aastaks võivad emissioonid Harjumaal väheneda 30 000 kuni 127 000 tCO2eq ja kokku võib hoida 29 kuni 122 MEUR, s.o 59 kuni 246 EUR elaniku kohta. 

Tabel 2. Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Harjumaal (sh Tallinn) 2020


 
* Rahvastiku prognoos Harjumaal aastaks 2020 on 497 113 inimest (Eesti Statistikaamet; Siseministeerium, 2009).

Tabel 3. Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Lääne-Virumaal 2020
* Rahvastiku prognoos Lääne-Virumaal aastaks 2020 on 64 006 inimest (Eesti Statistikaamet; Siseministeerium, 2009).

Tabelis 3 toodud tulemused näitavad, et sõltuvalt toidujäätmete vältimise eesmärkide saavutamisest Lääne-Virumaal aastaks 2020 on võimalik vähendada emissioone 5 000 kuni 17 000 tCO2eq ja säästa 5 kuni 17 MEUR (75 kuni 264 EUR elaniku kohta).

Kasutatud materjalid
Kiander 2012. Virosta Euroopan Unionin jäsen. Downloaded on 16.1.2012. http://www.hel2.fi/tietokeskus/
suunnat/ss204/Artikkeli.html

Siseministeerium 2009. Uuringu Eesti regioonide majandus-struktuuri muutuste prognoos. Lõpparuanne. Vastutav täitja: Tartu Ülikool. http://www.siseministeerium.ee/
public/SIREG_lqpparuanne_2_.pdf


 


Tagasi
  MTT W-Fuel -projekti
Kotieläintuotannon tutkimus
H-talo
31600 Jokioinen
mp 040 352 9741

MTT W-Fuel project
Animal Production Research
31600 Jokioinen, Finland
mp  +358 40 352 9741