Biogaasi kasutamise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Projekti W-Fuel viiendas tööpaketis (WP5) koondatakse eelnevate tööpakettide tulemused ning hinnatakse biogaasi tootmise ja kasutamise majanduslikku ja keskkonnamõju... Loe edasi

Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis Kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähenemist ja kulude kokkuhoidu toidujäätmete vältimise tulemusena projekti W-Fuel Eesti sihtpiirkondades (Harjumaal ja... Loe edasi

Rahvusvaheline seminar metaankütustest transpordis Rahvusvaheline seminar „Metaankütused transpordis – Läänemere regiooni kompetentsid ja Eesti aregund“ toimus 6. detsembril 2011 Tallinnas Rahvusraamatukogus.... Loe edasi

Kuva kõik



5.3.2012

Biogaasi kasutamise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis

Projekti W-Fuel viiendas tööpaketis (WP5) koondatakse eelnevate tööpakettide tulemused ning hinnatakse biogaasi tootmise ja kasutamise majanduslikku ja keskkonnamõju Eesti sihtpiirkondades – Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Sellel eesmärgil võrreldakse baas- ehk nn BAU (business as usual) stsenaariumi, mis kajastab biogaasi kasutamist praegusel viisil (arvestades sh ka juba varem kavandatud muutusi) kahe alternatiivse stsenaariumiga (B1 ja B2) aastal 2020. Stsenaarium B1 näeb ette biogaasi laialdasemat tootmist ja selle kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks koostootmisre˛iimil, stsenaarium B2 aga eeldab biogaasi puhastamist biometaaniks, st maagaasi kvaliteedini kasutamiseks transpordikütusena. Allpool esitatud esialgsed tulemused on saadud Harjumaal tehtud juhtumiuuringu põhjal (näitlik biogaasijaam Hinnu seafarmi juures).


Joonis 1. Biogaasi kasutamise baas-stsenaarium (BAU), kasutamine koostootmisjaamas (B1) ja transpordikütusena (B2) aastal 2020.

Vaadeldavate biogaasi kasutamise stsenaariumite (B1 ja B2) põhimõtteline kirjeldus on järgmine. Mõlema stsenaariumi puhul kasutatakse peamiste substraatidena sõnnikut, rohtset biomassi, reoveesetteid ja tapamaja jäätmeid. Substraate hoitakse hapnikuvabas (anaeroobses) kääritis, kuni nad lagunevad ja tekib toores biogaas. Kui järelejääv digestaat (käärimisjääk) on nõutava kvaliteediga, võib seda kasutada väetisena, mis asendab praegust sõnnikukasutust.

Toores biogaas suunatakse kas elektri ja soojuse koostootmisjaama (stsenaarium B1) või puhastatakse biometaaniks (stsenaarium B2). Koostootmisjaamas toodetud elekter (B1) müüakse elektrivõrku ja soojus kasutatakse ära kohalikus kaugküttevõrgus. Puhastatud biogaas (B2) suunatakse gaasitanklasse müügiks transpordikütusena. Alternatiivse võimalusena võib puhastatud biogaasi (B2) juhtida ka maagaasivõrku.
Käärimisprotsessi hoolikas juhtimine, digestaadi keskkonnasõbralik käitlemine hoidlas ja edasisel kasutamisel annavad potentsiaalselt väiksema kliimamõju kui kääritamata sõnniku käitlemine. Lisaks lõhnab digestaat oluliselt vähem ja kääritatud sõnnik sisaldab rohkem lämmastikku, mida taimed saavad omastada. Suurem hoolsus väetamisel vähendab oluliselt lämmastiku leket pinnavette.

Esialgsed tulemused näitavad, et keskkonnamõju hindamine on väga tundlik baas-stsenaariumi elektritootmise eelduste osas. Nimelt annab biogaas, mis asendab ühe kWh keskmises Eesti elektritootmise ”portfellis” (kus põlevkivi osakaal on tänaseks vähenenud 87%-ni) suurema emissioonide kokkuhoiu kui üks kWh biogaasist saadavat energiat, mida kasutatakse transpordikütusena. Aga kui biogaas asendaks nn piirelektrit , mida Eestis tõenäoliselt toodetaks maagaasist – on tulemus vastupidine. Keskkonnamõjud on üle viidud rahalistele väärtustele, kasutades Eesti jaoks tuletatud väliskulusid, mis on arvutatud europrojekti HEATCO (http://heatco.ier.uni-stuttgart.de/) raames, vt joonis 2.

Joonis 2. Väliskulude kokkuhoid stsenaariumite B1 ja B2 korral (baas-stsenaariumiga võrreldes) Harjumaa juhtumiuuringus aastal 2020.
Saadud tulemusi mõjutab ka EL kasvuhoonegaaside (KHG) lubatud heitkogustega kauplemise skeem (EU-ETS), mis ühtlasi arvestab elektri tootmist põlevkivielektrijaamades. Kui need elektrijaamad vähendavad CO2 heitkoguseid, võivad nad müüa oma lubatud heitkoguseid teistele kauplemisskeemis osalejatele, kes siis võivad oma CO2 heitkoguseid (emissioone) selle võrra suurendada. See on võimalik, kuna KHG lubatud heitkogustega kauplemise skeemis on fikseeritud ülempiir CO2 emissioonidele. Arvestades KHG lubatud heitkogustega kauplemise skeemi mõju, annab biogaasi kasutamine transpordikütusena suurema keskkonnaseisundi paranemise kui biogaasist elektri tootmine.

Majandusliku mõju hindamise esialgsed tulemused näitavad, et biogaasi tootmine on sotsiaalselt tulus. Saadud tulemused võimaldavad ka väita, et ühiskonnale tervikuna annab biogaasist transpordikütuse tootmine suuremat kasu kui elektri ja soojuse tootmine. Konkreetse ettevõtte – biogaasi tootja tasandil on tulemus siiski vastupidine. Elektri ja soojuse koostootmisjaama investeeringu kulu on väiksem kui biogaasi puhastusseadmetel. Lisaks, arvestades praegust toetussüsteemi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile (nn soodustariife – feed-in tariffs), on eeldatav tulu elektri ja soojuse müügist suurem kui biometaani müügist transpordikütusena. Samal ajal on biometaani tootmine transpordikütuseks Eestis alles väga uus ja arenev valdkond, mis vajab nii tehniliste standardite väljatöötamist kui ka rahaliste toetussüsteemide ülevaatamist kõrvaldamaks praegused ebakõlad erinevate taastuvenergia liikide edendamisel.


5.3.2012

Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Eestis

Kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähenemist ja kulude kokkuhoidu toidujäätmete vältimise tulemusena projekti W-Fuel Eesti sihtpiirkondades (Harjumaal ja Lääne-Virumaal) hinnati Soome andmete põhjal saadud tulemusi üldistades. See analüüs viidi läbi Nea Teerioja poolt Helsingi Piirkonna Keskkonnateenistusest (HSY) koostöös Eesti projektipartneritega ja arvestades tööpaketi WP2 (Biojäätmete ja reoveesette tekke vältimine) tulemusi Eestis. Töös kasutatud üldistava lähenemise tõttu saab artiklis toodud tulemusi arvestada ligikaudsete (suunavate) hinnangutena.
Kõik analüüsis kasutatud põhinäitajad sõltuvad olulisel määral biojäätmete koostisest vaatlusaluses riigis. Tuleb märkida, et vastavate Eestis tehtud uuringute tulemustel on selle analüüsi oluline eeldus – toidujäätmete osakaal biojäätmetes Eestis üsna lähedane Soome näitajale (samuti 80% piires).
KHG emissioonide vähenemine välditud toidujäätmete koguse kohta sõltub ka riigi põllumajanduse struktuurist ja impordist, sisaldades kogu elutsükli vältel tekkinud emissioone. Kulude kokkuhoid toidujäätmete vältimisel sõltub peamiselt riigi hinnatasemest ja on arvutatud jäätmetekitaja seisukohalt lähtudes. Seal on arvestatud toiduainete ostmise ja käitlemise kulusid (nt transpordile, ladustamisele, toiduvalmistamisele) ning jäätmetasusid.
Tööpaketi WP2 täitmisel Eestis viidi keskkonna- ja majandusliku mõju analüüs läbi kolme jäätmevältimise stsenaariumi B1, B2 ja B3 alusel, mida võrreldi baas-stsenaariumiga A (nn BAU – business as usual), mille puhul jäätmevältimist aastaks 2020 ei edendata. Stsenaariumite kirjeldused on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Võrreldavad stsenaariumid

Keskkonnamõju analüüsil kasutati otseselt Soome emissioonide vähenemise näitaja väärtust (4,6 tCO2eq/t). Majandusliku mõju analüüsil aga arvestati Eesti madalamat hinnataset – eeldati, et aastal 2020 moodustab hinnatase Eestis ca 75% Soome hinnatasemest (Kiander, 2012). Analüüsi tulemused Eesti sihtpiirkondade kohta on toodud tabelites 2 ja 3.
Tabelis 2 toodud tulemused näitavad, et sõltuvalt toidujäätmete vältimise eesmärkide saavutamise tasemest 2020. aastaks võivad emissioonid Harjumaal väheneda 30 000 kuni 127 000 tCO2eq ja kokku võib hoida 29 kuni 122 MEUR, s.o 59 kuni 246 EUR elaniku kohta. 

Tabel 2. Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Harjumaal (sh Tallinn) 2020


 
* Rahvastiku prognoos Harjumaal aastaks 2020 on 497 113 inimest (Eesti Statistikaamet; Siseministeerium, 2009).

Tabel 3. Toidujäätmete vältimise keskkonna- ja majanduslik mõju Lääne-Virumaal 2020
* Rahvastiku prognoos Lääne-Virumaal aastaks 2020 on 64 006 inimest (Eesti Statistikaamet; Siseministeerium, 2009).

Tabelis 3 toodud tulemused näitavad, et sõltuvalt toidujäätmete vältimise eesmärkide saavutamisest Lääne-Virumaal aastaks 2020 on võimalik vähendada emissioone 5 000 kuni 17 000 tCO2eq ja säästa 5 kuni 17 MEUR (75 kuni 264 EUR elaniku kohta).

Kasutatud materjalid
Kiander 2012. Virosta Euroopan Unionin jäsen. Downloaded on 16.1.2012. http://www.hel2.fi/tietokeskus/
suunnat/ss204/Artikkeli.html

Siseministeerium 2009. Uuringu Eesti regioonide majandus-struktuuri muutuste prognoos. Lõpparuanne. Vastutav täitja: Tartu Ülikool. http://www.siseministeerium.ee/
public/SIREG_lqpparuanne_2_.pdf


 


5.3.2012

Rahvusvaheline seminar metaankütustest transpordis

Rahvusvaheline seminar „Metaankütused transpordis – Läänemere regiooni kompetentsid ja Eesti aregund“ toimus 6. detsembril 2011 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Seminari korraldasid koostöös OÜ Mõnus Minek ja Tartu Ülikooli Geograafia osakond, vastavalt Euroopa Liidu IEE projekti GaasiKiirTee (GasHighWay – http://www.gashighway.net) ja INTERREG IVB projekti SPIN (http://www.spin-project.eu) raames.

 
Seminari auditoorium

Seminari eesmärgiks oli teavitada osalejaid metaankütuste arendamise kogemustest Rootsis, Saksamaal, Taanis, Austrias ja Soomes – aga samuti ka lahendustest, mis on end edukatena tõestanud Eestis. Seminar korraldati eeskätt otsustajatele ja arendajatele, kes transpordikütuste valdkonnas otsivad lahendusi biokütuste kasutamise edendamiseks, sh surumaagaasi ja biometaani kasutamiseks transpordis. Seminari sihtgruppi kuulusid ka transpordiettevõtete ja masinaparkide omanikud ning operaatorid, biometaani tootjad, aga ka gaasi- ja kütuseettevõtete esindajad, kes arendavad taristut (metaankütuste trassid, ballooni- ja tsisternitransport, tanklad, kompressorid, mõõte- ja ohutustehnika). Seminaril oli umbes 60 osalejat Eestist ja teistest Läänemere regiooni riikidest.

Seminari programmi kuulus 13 ettekannet, mis olid jaotatud kolme kõnevooru vahel (POLIITIKA, TASUVUS ja KOGEMUSED). Seminari lõpus oli võimalus tutvuda (maa)gaasisüsteemile ümbertehtud sõidukitega Rahvusraamatukogu parklas. Seminari ettekannete ja muude materjalidega saab tutvuda SPIN-projekti Eesti-poolse partneri, Tartu Ülikooli Geograafia osakonna kodulehel : http://www.lote.ut.ee/874010.


Surumaagaasil autod seminari külalistele tutvumiseks Rahvusraamatukogu parklas


27.2.2012

Toidujäätmete vähendamine aitaks säästa sadu miljoneid eurosid

Toidujäätmete koguse vähendamine 30% annaks projekti W-Fuel Soome neljas sihtpiirkonnas 2020. aastal kokkuhoidu summas 534 miljonit eurot. Projekti käigus tehtud arvutuste põhjal oleks õhusaaste süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalentidena väljendatult 415 000 tonni väiksem, kui ilma jäätmetekke vähendamiseta.

Projektis koostatud jäätmetekke vähendamise kava eesmärk Soomes on vähendada biojäätmete kogust 2009. aastaga võrreldes 30%. Vähendamist puudutavates majanduslikes ja saastekoguse alanemist analüüsivates arvutustes keskenduti toidujäätmetele, sest suurema osa biojäätmetest moodustavad just need. Võrdlusväärtusena on kasutatud praegusel arengul põhinevat biojäätmete kogust aastal 2020.

Kavale vastav toidujäätmete tekke vältimine säästaks Helsingi piirkonnas peaaegu 400 miljonit eurot ning kasvuhoonegaaside (KHG) saaste väheneks CO2 ekvivalentidena (CO2eq) väljendatult 310 000 tonni. Turus saaks kokku hoida 84 miljonit eurot ja 63 000 tonni CO2eq, Salos 18 miljonit eurot ja 14 000 tonni CO2eq ning Kymenlaaksos 37 miljonit eurot ja 29 000 tonni CO2eq.

Toidujäätmed raiskavad raha ja halvendavad kliimat

Projekti W-Fuel arvutustes on võetud arvesse nii söögikõlbulikud kui ka -kõlbmatud toidujäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, avalike teenuste osutamisel, jaekaubanduses ning mujal erasektoris, näiteks toitlustuskohtades ja laevadel. Vajalikud taustandmed, näiteks jäätmete koostise ja toidu hinna kohta, on saadud varem Soomes tehtud uuringutest ja eksperthinnangutest ning W-Fuel-i enda varasematest uurimistulemustest.

Uurija Nea Teerioja Helsingi piirkonna keskkonnateenistusest kõneleb, et jäätmeteks mineva ühe toidukilo vähendamine vähendaks KHG saastet 4,0–5,3 kilole vastava CO2 koguse võrra. Varieerumine tuleneb eri sektorite toidujäätmete koostise erinevustest ning sellest, kuidas vähendatud jäätmekogus on hinnatud jagunevana söögikõlbuliku ja -kõlbmatu vahel.

„Vähendamine on eeldatud seonduvat peamiselt söögikõlbulike toidukadudega. Üle 90% vähenenud saastest tuleneks sellest, et toitu ei ole vaja toota, töödelda ja lõpptarbijatele asjatult kohale toimetada,” selgitab Teerioja.

Ta hindab, et 2010. aasta reaalväärtuses väljendatult säästaksid jäätmetekitajad 2020. aastal 4,8–6,4 eurot iga vähendatud jäätmeteks mineva toidukilo kohta. Väljaspool jaekaubandust oleks näiteks erasektori toitlustuskohtade kokkuhoid arvutuste kohaselt kuni 10 eurot kilo kohta. Lisaks hankehindadele on arvestatud ka toidu valmistamise ja hoidmise kulusid ning jäätmetasusid.

Kõige rohkem säästaksid kodumajapidamised

Toidujäätmete vähendamisest tekkivast majanduslikust ja keskkonnakokkuhoiust umbes 40% puudutaks kodumajapidamisi, sest neis koguneb kõige rohkem toidujäätmeid inimese kohta. Teerioja arvestab, et projekti W-Fuel sihtpiirkondade kodumajapidamistes tekiks 2020. aastal toidujäätmeid inimese kohta keskmiselt 25 kilo vähem ja see aitaks hoida kokku 120 eurot inimese kohta.

Uurija prognoosib siiski, et kodumajapidamistes võib olla 30-protsendilist kokkuhoidu raske saavutada, sest kaks kolmandikku nende toidujäätmetest on Soomes hinnanguliselt söögikõlbmatud.

„Söögijäätmete suurima võimaliku vähendamiskoguse täpne arvestamine eeldaks, et me suudame määratleda kogu välditava toidujäätmete koguse. Söömiskõlbuliku toidu äraviskamine on täielikult asjatu ja seega ka välditav, aga see avaldab mõju ka söögikõlbmatute toidujäätmete kogusele,” tõdeb ta.

Biojäätmete vähendamiseks uued võimalused

Projekti W-Fuel biojäätmete vähendamise eesmärk põhineb üleriiklikul jäätmekaval. Projektis on ka analüüsitud vahendeid, mille abil saaks biojäätmete kogust aastaks 2020 vähendada 30%.

Uurija Erja Heino MTT-st tõdeb, et selline eesmärk eeldab tõhusaid majanduslikke, struktuurilisi ja seadusandlikke juhtimisvahendeid. Jäätmemäärusesse tuleks näiteks lisada eraldi eesmärk biojäätmete tekke vähendamiseks. Lisaks tuleb määrata jäätmete tekke vähendamiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine ning luua tõhus teabesüsteem jäätmeid puudutavate andmete kogumiseks ja jagamiseks.

Heino rõhutab ka, et jäätmete tekke vähendamiseks on vaja inimesi motiveerida, jagades teavet saadava majandusliku ja keskkonnakokkuhoiu kohta.

„Näiteks Helsingi piirkonna keskkonnateenistuse süsteemi Petra võiks arendada edasi nii, et see esitaks jäätmete tekitajatele kogu olelusringi puudutavat teavet jäätmete keskkonna- ja majanduslike mõjude kohta. Süsteemi võiks arendada näiteks W-Fuel-is kogutud andmete põhjal ja võtta selle esialgu kasutusele projekti sihtpiirkondades,” soovitab Heino.

Piirkondlike keskuste nõustamine

Heino märgib siiski, et jäätmenõustamisel peab keskenduma jäätmete sorteerimise asemel nende tekke vältimisele. Lisaks peaks nõustamine minema juba oma usaldusväärsuse tõttu omavalitsuste jäätmefirmadelt üle piirkondlikele keskustele.

„Jäätmeuuringute ressursid tuleks suunata ennekõike jäätmete tekke vältimisele ja koondada nõustavate materjalide koostamine riiklikule tasandile. Nii saab luua korraliku teabepõhja ja vältida olukorda, kus kõigis jäätmefirmades toodetakse samu materjale,” põhjendab ta.

Piits ja präänik

Projekti tulemuste põhjal läheb jäätmete tekke vähendamise tõhustamiseks piltlikult öeldes vaja nii piitsa kui ka präänikut. Juba ainuüksi biojäätmete koguse kontroll toitlustusteenuste puhul innustab neid vähendama. Lisaks oleks vaja näiteks kaalul põhinevaid jäätmetasusid.

Heino tõdeb, et omavalitsuse struktuuris on esmalt alati vaja teha kõrgema tasandi poliitiline otsus, muidu jääb jäätmete tekke vältimine üksikute töötajate aktiivsuse kanda.

„Ka üksikisikud võivad siiski palju ära teha, näiteks Lahden Ateria vähendas tänu uue direktori ettevõtlikkusele toidujäätmete kogust 12 protsenti,” tõdeb Heino.
 


27.2.2012

Biogaasi tootmine vajab hoo sissesaamiseks toetusi

Projektis W-Fuel tehtud arvutuste kohaselt on Lõuna-Soomes võimalik toota biogaasi transpordikütuseks majanduslikult tasuvalt. Alguses on tegevuse kasumlikkus siiski väike, sest gaasil sõitvaid autosid pole veel liikluses piisavalt. MTT uurija Esa Aro-Heinilä arvab, et biometaani transpordis kasutamise edendamine eeldab riiklikku toetust vähemalt kümneaastase üleminekuperioodi jooksul.

Gaasi kasutavate sõidukite arvu suurenemine ei ole väga kiire. Näiteks Itaalias – Euroopa juhtivas gaasil sõitvaid autosid kasutavas riigis, sõidab gaasiga 1,5% autodest ja sellise osakaalu saavutamine on võtnud paar aastakümmet. Piirkonniti võib siiski gaasil sõitvaid autosid olla ka märgatavalt rohkem.

„Vabas turukonkurentsis suureneb gaasil toimivate sõidukite kasutamine väga aeglaselt või üldse mitte. Arengu kiirendamiseks oleks biogaasijaamadele vajalik anda umbes 30% investeerimistoetust ning lisastiimuliks tootmistoetust transpordikütuseks müüdud biometaani eest. Tootmistoetus võiks olla seotud fossiilsete kütuste hinnaga ja moodustada oma tasemelt näiteks 30 eurosenti diislikütuse ekvivalendi suhtes,” hindab Aro-Heinilä.

2010. aastal uuenes Soome sõidukipark aastase tempoga 4,4%. Gaasil sõitvaid autosid on praegu Soomes ligikaudu 900.

Eesmärk säilitada soodne tarbijahind

Autokasutajatele on gaas praeguste hindade juures 20% soodsam kütus kui näiteks diisel.
Toetusmudeli põhimõte on see, et toetuse abil hoitaks biometaani tarbijahind turul umbes 30 eurot/MWh soodsam kui fossiilse kütuse puhul (võrdub umbes 30 senti liitri kohta). Aro-Heinilä märgib siiski, et ohuks võib siinkohal lugeda biometaani ülekompenseerimise ohtu, kui nafta hind väga palju tõuseb.

„Toetus peaks seepärast sisaldama mingit piiri, mis tähendab, et kui nafta hind tõuseb väga kõrgele, siis biometaanile tootmistoetust ei maksta,” leiab ta.

Tootmiskulud sõltuvad toorainest

Toetussüsteemi loomise muudab keerukamaks see, et biometaani tootmiskulud sõltuvad otseselt mädandamisel kasutatavast biomassist.

„Biojäätmetest ja reoveesetetest saab toota biometaani peaaegu ilma toorainekuludeta, sest jaamad võivad küsida nende eest jäätmekäitlustasu. Oma tootmispotentsiaalilt kõige suuremad – põldudelt saadavad biomassid seevastu aga tekitavad kulusid vähemalt nende kasvatamise, koristamise ja transpordi tõttu,” selgitab Aro-Heinilä.

Piisaks paarist uuest biogaasijaamast

Projekti W-Fuel sihtpiirkondades piisaks biojäätmetest ja reoveesetetest 1,5% muutuva sõidukipargi vajadusteks ja gaasi kogusest piisaks kasutamiseks kohalikus transpordis ja jäätmevedudel. Piirkondlikult ei olekski jäätmekäitlusjaamu tingimata vaja ehitada rohkem kui vaid üks.

„Projekti piirkondadest on parimad eeldused biometaani kasutamiseks Helsingis ja Kymenlaaksos, kus saab gaasi juhtida mööda maagaasivõrku tanklatesse,” sõnab Aro-Heinilä.

Turu ja Salo piirkonnas hetkel veel maagaasi jaotamise taristut ei ole, mistõttu oleks vaja poliitilisi otsuseid ühistranspordi üleviimiseks gaasil töötavatele sõidukitele – see võimaldaks arendada vajalikku sõidukiparki ja tanklavõrgustikku. Sõiduautode hulgas võiks gaasi esmajärjekorras kasutusele võtta taksodes.
 


Lehekülg:  1 2 3 4 5 6 järgmine
  MTT W-Fuel -projekti
Kotieläintuotannon tutkimus
H-talo
31600 Jokioinen
mp 040 352 9741

MTT W-Fuel project
Animal Production Research
31600 Jokioinen, Finland
mp  +358 40 352 9741